Meie kodukoha suureks tugevuseks ja võimaluseks on meie kogukond. Aga mis täpsemalt on kogukond ja kuidas see moodustub?
Tavaliselt mõistetakse kogukonna all mingi piirkonna ühiseid inimesi: linnaosa, küla vms. Tegelikult võib kogukonna mõiste olla laiem: kultuuripõhine, huvidest lähtuv, organisatsioonide juurde kuuluvad kogukonnad jne. Ka meie koduvallas võib kokku lugeda erinevaid kogukondi: KEKi kogukond, rahvatantsijad, Tõrva Raadio kogukond, kino kogukond, discgolfarid, erinevate külade kogukonnad jne.
Inimesed kogukonnas teavad üksteist, on pidevas suhtluses, toetavad üksteist, pakuvad mõistmist ja abi, neil on ka ühised eesmärgid ning väärtused. Kogukonnas tuntakse, et ollakse sarnases olukorras ning mõistetakse, et koos on võimalik edasi liikuda ja lahendusi leida. Ühtne kogukond ei teki automaatselt, vaid nõuab aega, loomist ning tuge. Suureks kogukonna mootoriks on eestvedajad, kes toovad inimesi kokku ning tegelevad kogukonna püsimisega.
Meie kodukandi ühed kõige edukamad teod on alguse saanud tänu kogukonnale ja inimeste omaalgatusele. Üheskoos ellukutsutud projektid, üritused ning ettevõtmised on pakkunud meelelahutust, ühtsustunnet, paremat elukeskkonda ja viinud meid ka pildile. Meie erinevad organisatsioonid on seeläbi välja teeninud õiguse saada kohalikult omavalitsuselt tuge oma tegevuste jätkamiseks ning uute ettevõtmiste ellu kutsumiseks. See ongi kohaliku omavalitsuse mõte: toetada kohalikke inimesi ja organisatsioone, et püsiks omaalgatus, jätkuks kogukondade hullud ja ägedad ettevõtmised!
Kuidas aga luua väikestest kogukondadest ühtne kogukond?
Ennekõike on see ülesanne kohalikul omavalitsusel, kelle roll on erinevaid kogukondi hoida, toetada ning koostööle suunata. Kogukondade jätkusuutlikkus on habras: kui mõni aktivist otsustab lahkuda, on see vallale suur kaotus. Seetõttu on vaja aktiivselt tegeleda kogukondade püsivusega.
Vaja on luua läbipaistev külaseltside, MTÜde ja teiste organisatsioonide rahastamise süsteem. Selleks, et väikesed kogukonnad teaksid kuidas, kui palju ning mis alustel nad vallalt oma tegevuste elluviimiseks toetust küsida saavad.
Kogukonna murede ja mõtetega tuleb ka tegeleda. Tihti toimub paljude projektide elluviimine õhinapõhisusel. Ideega koos tuleb sära silmisse ning tahe hakata tegutsema. Suhtlus vallaga ideele jah sõna saamiseks ei tohiks olla mitmeid kuid kestev protsess, kus vallajuhtidele tuleb iga nädal helistada ja kirjutada, et asjaga tegeletaks.
Vald võiks vahel ka ise uurida oma kogukondadelt, et kuidas neil läheb, kas nad vajavad millegagi tuge ja toetust. See näitab, et ka kohalik omavalitsus hoolib oma pisematest kogukondadest.
Julgen väita, et meie kodukandil on suur potentsiaal saada ühtseks tugevaks kogukonnaks. Meil on praegu palju väiksemaid kogukondi, mis tegutsevad edukalt ning koondavad meie inimesi. Tõeliseks ühtseks kogukonnaks saamiseks jääb veel natukene puudu. See vajab vallavalitsust, mis kaasab kogukondi valla juhtimisse ja tegemistesse ning pakub kogukondadele nii rahalist tuge kui ka toetust ideede, mõtete ja asjaajamisega.
Valimisliidu Ühtne Kogukond eesmärkideks on suurendada väiksemate kogukondade tugevust ja püsivust, toetada aktiviste ning kaasata kogukonda valla juhtimisse. Nii loome me tõeliselt ühtse kogukonna, kus inimesed tunnevad ennast hästi ja õnnelikuna.
Kui sulle meeldivad meie mõtted ja tahaksid anda ka oma panused, siis liitu meiega!
Võta meiega ühendust www.uhtnekogukond.ee!
